Nädal 1. Noppeid IT ajaloost

Mis tekitas tõelise revolutsiooni IT-maastikul

Vaadates tagasi minevikku, on raske valida, mis tekitas tõelise revolutsiooni IT-maastikul. Paaritades see veel enda otsustusvõimetusega, siis ei ütlekski, et mingi üks asi põhjustas tõelise revolutsiooni. IT areng tundub justkui väikeste feature'ite lisamine järk-järgult. Osad feature'id olles mõjukamad, kui teised, kuid kõigel on oma koht ning vajadus. Kuid kui peaks ühe valima, siis minevikust võttes on see transistori leiutamine.

 

Nobeli preemia saanud Shockley, Bardeen ja Brattain leiutasid aastal 1947 Bell Laboratooriumis esimese transistori.

Idee tuli Shockley'l eesmärgist elektronlampidele leida asendus. Siinkohal võiks öelda isegi, et elektronlamp oli suurema mõjuga, poleks elektronlampi, poleks transistorit.

 

Transistori leiutamine aga pani aluse elektroonika miniaturiseerimisele ning transistorite skaleerumine, mida kirjeldab Moore'i seadus, on võimaldanud arvutusvõimsuse eksponentsiaalset kasvu.

Mis oli niivõrd enda ajast ees, et põrus põhjalikult läbi

See küll ei olnud põrumine tavapärases mõttes, aga enda ajast oli ees Turingi test.

Turing kasutas immitatsioonimängu, kus muidu on osapoolteks mees, naine ning ülekuulaja, kus mees ja naine olid eraldi tubades ning ülekuulaja pidi kindlaks tegema, kas ta suhtleb mehe või naisega.

Turing püstitas filosoofilise küsimuse: "Kas masin suudab mõelda?". Siinkohal ta kohandas immitatsioonimängu, et mehe ja naise asemel on hoopis masin ja inimene. Ülekuulaja pidi nende vahel eristama ning kui ülekuulaja ei ole võimeline eristama masinat inimesest, saaks pidada masinat "intelligentseks".

Kuna see oli kontseptuaalne ning puudusid ebaõnnestumise tingimused, siis põrumine oli pigem võimalus testi mitte realiseerida. Küll aga on see tänapäeval rakendust leidnud ning mitmed masinad on inimestest eristamatud olnud ülekuulajale. Esimene masin, mis seda vaidlemisi saavutas, oli vestlusrobot Eugene Goostman aastal 2014.

 

Mis oli piisavalt totter, et küsida "Mis selle looja peas küll toimus?"

Ma pean rääkima esoteerilistest programmeerimiskeeltest (esolang). Uskumatult absurdsed, kihvtilt näitab minu arust sellist "häkkerlikku" mõtlemist, et see pole lihtsalt kastist välja mõtlemine, aga see on nii kaugele kastist välja mõtlemine, et kasti enam polegi. Muidugi uskumatu viitsimine on ka viia need keeled kas osaliselt või täielikult funktsionaalsele tasemele ka. Reaalselt praktiline kasutus nendel muidugi puudub, hetkel veel, kunagi ei tea.

Parimad näited millega saab naerda: 

 Emojicode

 

Brainfuck

 

Whitespace

Seda kirjutades on kujunend aga arvamus, et suurema tõenäosusega on see keelt looma õppides tulnud vimka. 

 

Allikad:

Transistor: https://www.computerhistory.org/revolution/digital-logic/12/273, 

https://www.britannica.com/technology/transistor

Turingi test: https://courses.cs.umbc.edu/471/papers/turing.pdf

Eugene Goostman https://www.bbc.com/news/technology-27762088 

Emojicode: https://www.emojicode.org/

Brainfuck: https://brainfuck.org/

Whitespace: https://web.archive.org/web/20150618184706/http://compsoc.dur.ac.uk/whitespace/tutorial.php