jomaai blogi

Aasta on umbes 1960  arvutid ei ole taskus ega töölaual, need on suured, kallid ja kauged masinad, mis elavad  ülikoolides ja riigiasutustes. Andmeid töödeldakse perfokaartidega, transistorid on alles muutmas elektroonikat väiksemaks ja kiiremaks, ning mõiste tehisintellekt ise on alles värske. Inimene pole veel Kuule jõudnud, internetti ei eksisteeri, ning tehnoloogiline tulevik on korraga nii ähmane kui ka joovastavalt lootusrikas. Ja ometi just sellises maailmas hakkas Frank Herbert välja mõtlema Düüni . See on minu jaoks võibolla üks kõige hämmastavamaid asju selle raamatu juures. Mitte ainult see, et Herbert lõi tohutult tervikliku maailma, koos oma poliitika, religiooni, ökoloogia ja võimuvõitlustega, vaid ka see, et ta suutis juba ligi 1960. aasta paiku mõelda tulevikust viisil, mis kõlab tänapäeval üllatavalt aktuaalselt. Maailmast, kus inimkond on pidanud tehisliku mõistusega arveid klaarima. Maailmast, kus “mõtlevad masinad” ei ole lihtsalt tehnoloogia, vaid tsivili...

"We predict that the impact of superhuman AI over the next decade will be enormous, exceeding that of the Industrial Revolution." AI 2027, kirjutatud tunnustatud  AI valdkonna spetsialistide poolt, on järgmise kümnendi potentsiaalne AI arengu prognoos, mis avaldati 2025 aasta kevadel.  See räägib alates 2025 suvest kuni 2030+ võimalikust stsenaariumist, kuidas AI areng tuleb oodatavast mitmeid kordi kiirem.  Alguses kirjeldatakse AI agente kui järjest võimekamaid digitaalseid töötajaid, mis suudavad kirjutada koodi, kasutada arvutit ja aidata TA-s (teadus- ja arendustegevus). 2026. aasta jooksul hakkavad agendid kiirendama juba AI enda arendust. Uued mudelid aitavad luua järgmisi paremaid mudeleid. Samal ajal muutub AI areng järjest enam majanduslikuks ja geopoliitiliseks võidujooksuks, eriti USA ja Hiina vahel. 2027  aastal muutub stsenaarium järsult kiiremaks. Artiklis kirjeldatud juhtiv AI-labor loob järjest võimekamaid agente, mis suudavad teha suure osa tarkv...

Ütleks, et igasugused kastutatavuse "standardid" on ajaga kujunend ning mugavaima selleaegse lahenduse esile toonud. Mingile probleemile leiti toimiv lahendus, seda hakati edasi arendama ning aja jooksul kujunes algsest probleemilahendusest välja mugavus, millega harjuti. Heaks näiteks on siin klaviatuuripaigutus, mille juured ulatuvad trükimasinateni, mis olid omakorda piiratud oma füüsiliste omadustega. Tõenäoliselt pakuti välja ka optimaalsemaid või isegi lihtsamaid lahendusi, kuid laiemalt levis ning kinnistus lahendus, mis reaalselt kasutust sai. Mingist hetkest alates muutus see harjumuspäraseks mugavuseks, mida on väga raske murda. Ehk kasutatavus on suurel määral kujunenud mugavus, mis ei pruugi olla kõige efektiivsem ega kõige lihtsam lahendus, kuid ühiskonna mõistes kujunes see väikseima vastupanuga suunaks. Positiivne kasutatavus veebis Veebibrauserid:  Need muutsid veebikasutuse tavakasutaja jaoks oluliselt mugavamaks, ilma brauseriteta oleks tulnud sisu ...

Üllatavalt keeruliseks osutus just sobiva projekti valimine, mille põhjal arendus- ja ärimudelit analüüsida. Kinnise lähtekoodiga projektide puhul jääb arendusmudel väljast vaadates sageli üsna häguseks, sest näha on valmis toode, aga mitte see, kuidas arendus tegelikult toimub. Ärimudelit on seevastu lihtsam välja lugeda, kuna selle reedavad üsna hästi toode ise, selle kättesaadavus ja tasuliste teenuste olemasolu. Pika tuhnimise järel ning näppu kellal hoides võtsin ette soovitatud Ubuntu.  Ubuntu arendusmudel Ubuntu arendusmudelis on selgelt bazaar-mudelile omaseid jooni. Projekti arendus toimub avatud keskkonnas, panustajaskond on lai ning arendusse saavad panustada erinevad inimesed eri rollides. See väljendub avalikes aruteludes, kogukondlikus testimises ja selles, et projekti arengusse ei panusta ainult üks kindel suletud meeskond. Nii kujuneb Ubuntu areng suurema kogukonna osalusel, mis on "turutüüpi" vaba tarkvara projektidele iseloomulik. Samas ei ole Ubuntu arendu...

Tagasivaade Mogleni esseele Anarchism Triumphant Eben Mogleni 1999. aasta artikkel Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright on tugevalt läbi mõeldud ja provokatiivse retoorikaga tekst, mis kritiseerib õiguslikke aspekte tehnoloogias.Tema põhiidee on, et vaba tarkvara tõus ei näita ainult GNU ja Linuxi edu, vaid viitab laiemalt sellele, et intellektuaalomandi süsteem sobitub digitaalses maailmas üha kehvemini.Selle keskmes on tema väide, et üha suurem osa kultuurist ja tehnoloogiast taandub tehniliselt samalaadseks informatsiooniks ehk bitijadadeks, mida õigussüsteem kohtleb eri juhtudel väga erinevalt. Kuna Moglen ehitab sellele võrdlusele märkimisväärse osa oma argumendist, isegi kui see on retooriline, peaks ikkagi täpsustama, et bitijada =/= intellektuaalomand. Bitijada ei ole iseenesest see omand, mida kaitstakse või patenteeritakse, vaid pigem selle kandja või referentskuju, see on võrreldav salvestusmeediumiga. Heaks paralleeliks on ehk paber ja pliiats...

IT-juhtimise juures räägitakse tihti erinevatest rollidest: juht, suhtleja, treener, muutuste vedaja jmt. Teoorias tundub see kõik üsna selge ja loogiline. Praktikas aga tekib üsna kiiresti küsimus, kas neid rolle on üldse võimalik päriselt nii puhtalt eristada. Kui mõelda tuntud IT-juhtide peale, siis enamik neist ei sobitu ainult ühte kategooriasse. Pigem on nad oma karjääri jooksul liikunud erinevate rollide vahel. Alustanud ilmselt muutuste vedajana, seejärel kujunenud juhiks ning mingil hetkel pidanud olema ka suhtleja või mentor. See teeb selgelt eristuvate näidete leidmise üllatavalt keeruliseks.   Kristo Käärmann Wise (varasemalt TransferWise) juhti võiks vaadelda kui arengumootorina või juhina (leader). Ta roll oli uue innovaatilise lahenduse turule toomine, kus eesmärk oli teha rahvusvahelised ülekanded odavamaks. Samaaegselt oli neil olemas siht, kuhu nad jõudma pidid, selle probleemi lahenduse realiseerimiseks. Kui algselt oli ta roll otsesemalt change agent, siis aja ...

Diplom, kutsetunnistus või sertifikaat on kahtlemata kvaliteedimärgid, need näitavad, et inimene vastab teatud standardile ja saab eeldada ta kompetentsi. Samas ei eksisteeri need kunagi iseseisvalt, vaid toimivad pigem komplimenteeriva osana inimese tegelikusest väärtusest. Kõrgkoolidiplom Klassikalise kõrgkoolidiplomi roll IT-tööturul on anda tööandjale kindlus, et inimesel on olemas teatud baas, millele saab töö spetsiifilisi teadmisi peale laduda. Tegemist on üldisema standardiga, mille põhjal on võimalik eeldada inimese üldist taset ja kompetentsi. Rakenduskõrgharidus annab märku suuremast praktilisest valmisolekust. Tööandja vaates tähendab see sageli väiksemat riski entry-level positsioonidel, inimene ei alusta nullist, vaid on juba praktilisemalt kokkupuutunud. Samas ei näita diplom otseselt, mida inimene reaalselt teha suudab. Bakalaureusdiplomi saaja tundub tänapäeval pigem algaja, kui spetsialisti. Seetõttu ütleks, et oluline on õpingute kõrval ka praktiline kogemus, ol...