jomaai blogi

Diplom, kutsetunnistus või sertifikaat on kahtlemata kvaliteedimärgid, need näitavad, et inimene vastab teatud standardile ja saab eeldada ta kompetentsi. Samas ei eksisteeri need kunagi iseseisvalt, vaid toimivad pigem komplimenteeriva osana inimese tegelikusest väärtusest. Kõrgkoolidiplom Klassikalise kõrgkoolidiplomi roll IT-tööturul on anda tööandjale kindlus, et inimesel on olemas teatud baas, millele saab töö spetsiifilisi teadmisi peale laduda. Tegemist on üldisema standardiga, mille põhjal on võimalik eeldada inimese üldist taset ja kompetentsi. Rakenduskõrgharidus annab märku suuremast praktilisest valmisolekust. Tööandja vaates tähendab see sageli väiksemat riski entry-level positsioonidel, inimene ei alusta nullist, vaid on juba praktilisemalt kokkupuutunud. Samas ei näita diplom otseselt, mida inimene reaalselt teha suudab. Bakalaureusdiplomi saaja tundub tänapäeval pigem algaja, kui spetsialisti. Seetõttu ütleks, et oluline on õpingute kõrval ka praktiline kogemus, ol...

Litsentside eelised ja puudused. Selleks, et litsentsi sobituvust, eeliseid ning puuduseid välja tuua, peab arvestama mida Naatan Nohik soovib saavutada, selleks toon stsenaariumi, mis toetub võimalikult primitiivsele väärtusele. Ärivaraline litsents (EULA): Naatan tahab luua tarkvara, millega teenida raha ja ehitada toimiv äri. Tema eesmärk on ise oma loodud lahendusest kasu lõigata ja selle väärtus enda kätte jätta, mitte lasta teistel seda vabalt edasi arendada või ümber kasutada. Eelised: Eksklusiivsed kasutusõigused (IP kaitse) Piiratud kasutus, kopeerimine ja levitamine Võimalus litsentsida ja monetiseerida Kontroll levitamise ja kasutustingimuste üle Puudub kohustus lähtekoodi avaldada  Puudused: Kõik arendus- ja hoolduskulud jäävad enda kanda Piirangud kasutajatele võivad vähendada adopteerimist Õiguslik ja halduskoormus (litsentsid, lepingud) Piraatluse ja rikkumiste risk   GNU GPL: Naatan tahab luua tarkvara, mis viib valdkonda edasi ja loob väärtust ka teistele...

Millist WIPO intellektuaalomandimudeli komponenti pean käesoleval ajal kõige paremini toimivaks. Üldistavalt ütleks, et WIPO komponendid toimivad praeguses ühiskonnas piisavalt hästi, kui neid kasutatakse heaperemehelikult. Nende eesmärk ei ole arengut piirata, vaid luua tasakaal innovatsiooni kaitsmise ja leviku vahel. Et kapitalistlikus süsteemis oleks ikka motivatsioon arengule, peab ka sellesse panustamine tasutud olema, küll aga on see süsteem loonud ideaalsed võimalused rahaahnetele seda ära kasutamaks. Kui nüüd valida, mis käesoleval ajal kõige paremini toimiks, valiks kaubamärgi, kõige väiksema potentsiaaliga arengut pärssida. Kaubamärk ei kaitse ideed ega tehnoloogiat, vaid seda kuidas ettevõte ennast turul esitleb. Kõik võivad sama toodet arendada, kuid mitte eksitava identiteedi all müüa. Näiteks siinjuhul tuua Apple iPhone, kus Apple ei saa keelata teistel nutitelefone teha, aga takistab, et keegi teine ei müüks toodet sama nime all. Luues olukorra, kus innovatsioon pole pi...

Internet on omamoodi kultuuriruum, kuid see ei ole ühtne.  See  peegeldab kasutajate ühiskondi, kust nad pärinevad. Kuid peamised globaalsed netiketi tavad on siiski tugevalt mõjutatud lääne kultuuriruumist ning selle moraali- ja eetikanormidest. Kasutajaid peetakse pigem võrdseteks ning suurimaks eristuseks võib ehk tuua ekspertiisi oma valdkondades.    V. Shea netiketikäsk, mida pean tähtsaks. Kuna paljud punktid on kattuvad siis, pean tähtsaks pigem üldisemalt tavaelu käitumisnorme. Konkreetset käsku valides oleks sellega kõige paremini kattuv esimese ja teise käsuga, ehk isegi rohkem teisega: internetis tuleks käituda samade moraalsete standardite järgi nagu ka päriselus. Kuna internetil on oma kultuuriruum, siis erinevad punktid mõjutavad ka 2. punkti järgimist, nimelt 4. reegel "Respect other people's time and bandwidth" suunab olema pigem otsekohesem, mis võib omakorda jätta ebameeldivama mulje, kui pikem ning "leebem" väljendusviis. Üldiselt, aga ei...

Kuivõrd suureks probleemiks on Eestis jälgimiskapitalism ja digiaedik? Seda käsitleda ainult Eesti kontekstis on jube keerukas. Suur osa meediatarbimisest ning internetiruumi kasutusest toimub rahvusvaheliste platvormide kaudu ning selle tõttu Eestis nähtav olukord on pigem osa laiemast lääne infoühiskonnast. Eestis on jälgimiskapitalismi mõju olemas, kuid võrreldes näiteks USA-ga on see mõnevõrra piiratum. Üheks näiteks tooks isikuandmete kaitse üldmääruse GDRP-i, mis seab rangemad nõuded andmete kogumisele ja nende töötlemisele. Teiseks tooks näiteks suhtlusrakendused, ning nende järelvalve regulatsioonid. Eestis taaskord on privaatsuse kaitse selles valdkonnas tugevam võrreldes USA-ga, kuid juba ka EU-s on arutelus nn ChatControl, mille eesmärk oleks tuvastada privaatsõnumitest ebaseaduslikku sisu. Eesti on siiski üks riike, kus väga suur osa inimese elust on digitaalselt salvestatud. Riiklikes registrites on olemas näiteks sissetulek, terviseandmed, elukoht ning teatud varad. Need ...

Traditsiooniline meedia kanal, mis kasutab uut meediat oskuslikult. Sai surfatud mõtetes ning üks parimaid näiteid, mis püsima jäi, on TV3 ning sama kontserni voogedastusplatvorm Go3. TV3 oleks ka korralik näide iseseisvalt, kuidas on võetud kasutusele uue meedia kanalid (veebileht, Facebook jms.), kus oma sisu edastavad ning võimaldavad voogedastust ning järelevaatamist. Mis on täiesti loogiline samm, et hoida traditsiooniline telekanal relevantne muutunud meediatarbimise harjumuste juures. Go3 kujutab sellest arengust aga järgmist sammu, kus tegu pole enam televisiooni internetiversiooniga, vaid edasi on liigutud reklaami- ja kanalikesksest meediamudelist, tellimus- ja platvormipõhise mudeli suunas. Go3 esindab teenust, kus kontroll liigub kanalilt kasutajale.   Traditsiooniline meedia kanal, mis paistab uues meedias märksa lahjem kui enda põhikanalis. Kuidagi ei saa üle ega ümber raadiokanalitest. Isegi kui on subjektiivseid erandeid nagu Sky Plus, kes teeb näideks meemi-fo...