Nädal 11. Arendus- ja ärimudelid


Üllatavalt keeruliseks osutus just sobiva projekti valimine, mille põhjal arendus- ja ärimudelit analüüsida. Kinnise lähtekoodiga projektide puhul jääb arendusmudel väljast vaadates sageli üsna häguseks, sest näha on valmis toode, aga mitte see, kuidas arendus tegelikult toimub. Ärimudelit on seevastu lihtsam välja lugeda, kuna selle reedavad üsna hästi toode ise, selle kättesaadavus ja tasuliste teenuste olemasolu. Pika tuhnimise järel ning näppu kellal hoides võtsin ette soovitatud Ubuntu. 

Ubuntu arendusmudel

Ubuntu arendusmudelis on selgelt bazaar-mudelile omaseid jooni. Projekti arendus toimub avatud keskkonnas, panustajaskond on lai ning arendusse saavad panustada erinevad inimesed eri rollides. See väljendub avalikes aruteludes, kogukondlikus testimises ja selles, et projekti arengusse ei panusta ainult üks kindel suletud meeskond. Nii kujuneb Ubuntu areng suurema kogukonna osalusel, mis on "turutüüpi" vaba tarkvara projektidele iseloomulik.

Samas ei ole Ubuntu arendusmudel täielikult puhas bazaar-mudel. Projekti ümber on kujunenud selge juhtimis- ja vastutusstruktuur ning Canonicalil on oluline roll arenduse koordineerimisel ja järjepidevuse tagamisel. Seetõttu ei põhine Ubuntu areng ainult kogukonna spontaansel tegevusel, vaid avatud panustamine on ühendatud kesksema juhtimisega. Analüütiliselt võiks ehk Ubuntu arendusmudelit kirjeldada kui juhitud bazaar-mudelit, kus vaba tarkvara turutüüpi arenduse põhimõtted on ühendatud tugevama organisatsioonilise raamistikuga. Samaaegselt, isegi, kui Mark Shuttleworth on "self-appointed benevolent dictator", siis kui Canonical roll lahti lahata, oleks Canonical justkui Mark-i "parem käsi" ning võttes Canonicali koos Markiga ühena, oleks arendusmudel "puhas" bazaar?

Ubuntu ärimudel

Ubuntu ärimudel põhineb sellel, et operatsioonisüsteem ise on tasuta, kuid selle ümber pakutavad lisaväärtusega teenused on tasulised. Seetõttu saab Ubuntu näitel rääkida eelkõige teenusepõhisest freemium-mudelist. Ubuntu tasuta versioon on vabalt allalaaditav ning suunatud kõigile kasutajatele, samas kui Canonicali tasulised lahendused, nagu Ubuntu Pro, on mõeldud eelkõige ettevõtetele ja organisatsioonidele. Canonical teenib tulu tasuliste teenuste kaudu, nagu tehniline tugi, laiem turvalisus, erinevad haldusteenused ja muud ettevõttelahendused.

Seega ei müü Canonical otseselt Ubuntu kasutusõigust, vaid selle kasutamisega seotud töökindlust, tuge ja lisateenuseid. Selline mudel on vaba tarkvara kontekstis iseloomulik, tasuta tarkvara aitab kasvatada kasutajabaasi ning tasulised teenused võimaldavad seda hiljem rahastada.

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Nädal 1. Noppeid IT ajaloost

Image
Mis tekitas tõelise revolutsiooni IT-maastikul Vaadates tagasi minevikku, on raske valida, mis tekitas tõelise revolutsiooni IT-maastikul. Paaritades see veel enda otsustusvõimetusega, siis ei ütlekski, et mingi üks asi põhjustas tõelise revolutsiooni. IT areng tundub justkui väikeste feature'ite lisamine järk-järgult. Osad feature'id olles mõjukamad, kui teised, kuid kõigel on oma koht ning vajadus. Kuid kui peaks ühe valima, siis minevikust võttes on see transistori leiutamine.   Nobeli preemia saanud Shockley, Bardeen ja Brattain leiutasid aastal 1947 Bell Laboratooriumis esimese transistori. Idee tuli Shockley'l eesmärgist elektronlampidele leida asendus. Siinkohal võiks öelda isegi, et elektronlamp oli suurema mõjuga, poleks elektronlampi, poleks transistorit.   Transistori leiutamine aga pani aluse elektroonika miniaturiseerimisele ning transistorite skaleerumine, mida kirjeldab Moore'i seadus, on võimaldanud arvutusvõimsuse eksponentsiaalset kasvu. Mis oli niivõr...
Read more

Nädal 4. Info- ja võrguühiskond

Kuivõrd suureks probleemiks on Eestis jälgimiskapitalism ja digiaedik? Seda käsitleda ainult Eesti kontekstis on jube keerukas. Suur osa meediatarbimisest ning internetiruumi kasutusest toimub rahvusvaheliste platvormide kaudu ning selle tõttu Eestis nähtav olukord on pigem osa laiemast lääne infoühiskonnast. Eestis on jälgimiskapitalismi mõju olemas, kuid võrreldes näiteks USA-ga on see mõnevõrra piiratum. Üheks näiteks tooks isikuandmete kaitse üldmääruse GDRP-i, mis seab rangemad nõuded andmete kogumisele ja nende töötlemisele. Teiseks tooks näiteks suhtlusrakendused, ning nende järelvalve regulatsioonid. Eestis taaskord on privaatsuse kaitse selles valdkonnas tugevam võrreldes USA-ga, kuid juba ka EU-s on arutelus nn ChatControl, mille eesmärk oleks tuvastada privaatsõnumitest ebaseaduslikku sisu. Eesti on siiski üks riike, kus väga suur osa inimese elust on digitaalselt salvestatud. Riiklikes registrites on olemas näiteks sissetulek, terviseandmed, elukoht ning teatud varad. Need ...
Read more