jomaai blogi

Kuidas saab tehnoloogia omada üldse sellist omadust: olla eetiline või mitte. Selle kasutaja moraalid mõjutavad selle tehnoloogia imagot. Samas kui tehnoloogia imago on selgelt ühepoolne, kas see mõjutab kasutajat? Tehnoloogia oli kellegi poolt mõeldud, kindlasti taandub tehnoloogia moraalikompass tagasi isikule, kes selle lõi ju? Samas selle isiku õigekspidamised võivad olla varjatud ning näiteks ebaeetilise tehnoloogia loomisel soovis ta tegelikult midagi head. See mõte läks mul lendlema peas ning ma ei leidnud endale pesa kus maanduda, küll aga olen mingil määral hetkel kallutatud. Kas tehnoloogia saab olla iseenesest eetiline või ebaeetiline? Kui nüüd mõelda, mis siis kui tehnoloogia saakski omada sellist omadust, siis peaks vaatama selle tehnoloogia peamist suunda. Näiteks ründedrooni puhul on juba selle loomise hetkel sisse kirjutatud väga kindel eesmärk: leida sihtmärk ja seda rünnata. Selle puhul on raske öelda, et tehnoloogia on täiesti neutraalne, sest selle tavaline ja oodat...

Kui vaadata mahult ning meedia kajastuselt, siis ütleks, et petturid on selgelt tõusvas trendis ning toimetavad väga "edukalt". Pidevalt käib pilk üle, kuidas mitmed miljonid sai pettetud rahvalt ning raha on teadmata kadunud. RIA andmete järgi kaotasid Eesti inimesed aastal 2025, 29 miljonit eurot pettustele, mis on kolm korda rohkem kui mullu. Kombineerides erinevaid võtteid, on petturid suutnud kuue kuu jooksul ühelt inimeselt välja petta kuni 500 000 eurot. Kuid üldiselt, suuremate pettuste korral on pettuse toimepanekul juba ohvri kohta vajalikud andmed olemas ning sinnani jõudmiseks on üheks suurimaks turvariskiks õngitsemine. Õngitsemine Pettur viskab konksu välja, külm e-mail või sõnum näiteks ja loodab, et keegi haakub. Alati ei jää ohver kohe lõplikult konksu otsa, vahel ta ainult vajutab lingile, külastab lehte, nõustub millegagi või annab väikese infokillu. Ka selline osaline haakumine võib olla petturile kasulik, selle põhjal saab ohvri profiili täiendada ja hilj...

Mina kui otsustaja rollis Alustaks sellega, et siin tulevad tugevalt mängu inimese maailmavaated poliitikas ja majanduses. Vahet ei ole, kas peaksid kujutama end IT-tugilahenduste otsustaja rollis või ei. Paratamatult keegi, kes on tugevalt kapitalistlikult mõtestatud pooldab väiksemat toetust ja vice versa . Rahastus Ma olen ise tugevalt mõtestatud kui võrdsed võimalused ja ainult väike erinevus tulemustes. Siiski raha pole lõpmatult ning ka siin tuleks luua mingi standardiseering - mis omakorda ehk hõlpsustaks teatud seadete soetamist optimaalsemate hindadega. Kuna ma olen antud valdkonnas täielik võhik, siis lähtun siiani mõtestatust. Liigitus jäeks ilmselt samaks mis ka õppematerjalis: nägemispuue ning liikumispuue. Mis selle standardiseeringu mõte oleks kasutus võimalus kõigile vajaminejatele tagada, see kui mugav või sujuv selle kasutus on, jääb aga ilmselt teisejärguliseks võrdsustades tavakasutajate erinevat kasutuskiiruse erinevusega seda. Vaegnägelikkusega on see ilmselt liht...

Apple'i üks tugevamaid külgi on olnud oskus muuta tehnoloogia tavakasutajale lihtsaks ja mugavaks. Ettevõte ei leiutanud alati täiesti uusi tehnoloogiaid nullist, kuid on korduvalt suutnud olemasolevad ideed viia sellisele tasemele, kus need hakkavad mõjutama kogu turgu. Viimaste aastate "innovatsioonid" tunduvad aga pigem lahendustega kaasas püsimine, kui uued läbimurded.  Apple'i tugevamad innovatsioonid Apple'i suuremad õnnestumised: Macintosh nihutas rõhku sellele, et arvutit võiks kasutada visuaalselt ja intuitiivselt, mitte ainult käskude kaudu. iPod muutis kaasaskantava muusika vähem tehniliseks failihalduseks ja aitas muuta digitaalse muusika tarbimise massiliseks. iPhone'i puhul oli mõju veel laiem - telefonist sai taskus olev üldseade, mitte ainult helistamiseks ja sõnumite saatmiseks. Pärast mida muutusid rakendused, mobiilne internet ja puuteekraaniga kasutusloogika üldisemaks standardiks. Uuemast ajast paistab tugevama sammuna silma Apple Silicon,...

Kuidas mina IT peale jõudsin Olen alati huvitatud olnud arvutitest ning kõige minimaalsemal määral kokku puutunud programmeerimisega keskkoolis (sõber osales mingis mängu tegemise konkursil). Tööalaselt oli mul rohkem kokkupuudet riistvaraga ning igasuguste softi troubleshootimistega.  Ühel hetkel avastasin mängu Turing Complete(loogikapusle, kus ehitad arvutit nullist). Sealt avastasin, et programmeerimise juures huvitab mind tegelikult sama asi: probleemide lahendamine. Mulle meeldis mõelda, miks miski töötab, miks miski ei tööta ja kuidas süsteem väiksematest osadest kokku pannakse.  Samal aegselt olin teadmatuses, mis eriala valida karjääriks. Minu jaoks sai peamiseks otsustavaks faktoriks see, et eriala oleks piisavalt lai ja huvitav ning millega igav ei hakkaks, eesmärgil, et oleksin järjepidev.  Alustasin oma teekonda Helsinki ülikooli Java MOOC kursusega ning vaatasin kõrvale YouTube'is Bro Code õpetusvideosi. Aja jooksul õppisin juurde ka teisi keeli ja üldisem...

Apollo arvutid kosmoses Eelmises blogis jäi õhku mõte, et vahel võib arvutis üks bitt muutuda viisil, mida on hiljem väga raske korrata või tõestada. Maa peal on see haruldane müsteerium. Kosmoses pole aga atmosfääri kaitset ning seetõttu tuleb arvestada ka kosmiliste kiirtega. Apollo puhul tuli sellise võimalusega arvestada juba arvutite loomisel. Kosmoselaevas ja raketis ei saanud eeldada, et arvuti töötab ainult ideaalsetes tingimustes. Apollo Kuu missiooni võib lihtsustatult vaadata nelja arvuti kaudu. Saturn V raketti juhtis LVDC (Launch Vehicle Digital Computer), kapslis oli oma AGC (Apollo Guidance Computer), mis aitas käsu- ja teenindusmoodulit juhtida. Kuumoodulis oli teine AGC, mis tegeles laskumise, maandumise ja hilisema tõusuga, lisaks oli kuumoodulis veel AGS (Abort Guidance System), varusüsteem juhuks, kui põhiline juhtimissüsteem veab alt.  Need arvutid täitsid kõik oma rolli ning töökindlus oli lahendatud erinevalt. LVDC-s kasutati kolmekordset üleliigsus...

Müsteerium Schaerbeekis Aasta on 2003 ning Belgias on toimumas parlamendivalimised. Hääletajatel on võimalus valida kas käsitsi või arvutiga. Arvutiga hääletades pidi sisestama magneetilise kaardi arvutisse ning seejärel tegema oma valiku. Valikut kinnitades salvestatakse hääl arvutisse kui ka kaardile, mis hoitakse alles tagavaraks. Hääli kokkulugedes pandi aga tähele iseärasust. Matemaatiliste mudelite järgi sai üks kandidaat rohkem hääli kui ta oleks pidanud. Tulemust uuesti kontrollides selgus, et see ei sobitunud kuidagi ülejäänud andmetega. Esialgu võis kahtlustada tavalisi põhjuseid: inimlikku eksimust, tarkvaraviga või pettust. Kuid korduskontroll ei viidanud ühelegi neist. Kõik muu näis klappivat, aga üks number oli endiselt paigast ära, Maria Vindelvogeli saadud hääled. Sai kontrollitud tarkvara ja riistvara, kuid seda viga ei suudetud korrata. Selle müsteerilise probleemi suurim vihje peitus aga arvus, mille võrra oli Maria saanud liiga palju hääli: 4096 ....