Nädal 2. Arpanetist Facebookini - Interneti kujunemislugu

Mul on sulle nali, kas sa oled valmis seda vastuvõtma? 

Just see on üks väike kild TCP-st ning, miks see siiani kasutuses on.

Rahastatud USA-s DARPA(Defense Advanced Research Projects Agency) poolt, eesmärgil arendada andmeedastus protokoll, mis oleks töökindel ning tagaks andmete korrektse kohalejõudmise(end-to-end), sündis TCP 1974. aastal.

Andmete saatmisel esines tihti probleeme andmete kohalejõudmise korrektsusel, oli ja on siiani palju segajaid. Pidi leidma viisi, kuidas tagada, et info(bait-ide) järjestus, oleks sama, nagu saatja need edastas.

 



TCP võlu ongi just see, et see ei eelda ideaalset võrgu keskkonda ning arvestab juba eos, et miskit läheb alati valesti. Selleks on andmetele lisaks veel info, kuidas rekonstrueerida need andmed ning terviklikkust kontrollida. Kui on midagi kuskil nihu läinud, saadab päringu, et saatja saadaks selle uuesti. 






Siin ka väike kõrvalekalle TCP-st. Kui TCP küsis: "Kas kõik jõudis õigesti kohale", mis võttis aega, et kontrollida, siis UDP küsib: "Kas jõudis piisavalt kiiresti", kus eesmärk on kiire info kohalejõudmine ning info kaotus on aksepteeritav, kuna kui küsida, et saada puuduolev osa uuesti, oleks asja kohta, mis ei oma enam tähtsust.


Vestlusbottidest LLM-ideni

Kui mõtleks vestlusbottidest siis esimene kokkupuude oli mul Eviebot ja Cleverbotiga. Sai vesteldud ning testitud nende võimekust. Enne ülikooli, teadsin, et AI-ga ja vestlusbottidega tegeleti varakult, kuid see, et 50 aastat varem oli tehtud vestlusrobot, millega vesteldes, oli olukordi, kus jättis täiesti inimese mulje, oli üllatus.

Tagantjärele tundub see isegi veidi sürreaalne. Ajal, mil arvutid olid tubade suurused ning mälumahtu mõõdeti kilobaitides, suutis ELIZA juba luua vestluse illusiooni, kus kasutajad hakkasid tundma empaatiat programmi suhtes. PARRY juba omakorda tekitades kahtlusi kasutajas, et kas nad suhtlevad inimesega või programmiga. Kuigi eelnevad polnud võimelised õppima ning põhinesid käsitsi kirjutatud skriptidel, siis alus sai loodud tulevikuks.

Tänaseks on aga vestlusmasinad(LLM-id) jõudnud uutesse kõrgustesse ning tajumisest, kas suhtled inimese või programmiga on juba küsimus intelligentsis. Kui varajased chatbotid olid ehk tehnoloogiline trikk, siis tänased juba viitavad mõtlevatele masinatele.

 

 PARRY ja ELIZA omavaheline vestlus: 

 

Allikad:

TCP: https://www.internetsociety.org/internet/history-internet/brief-history-internet-related-networks/, 

https://www.rfc-editor.org/ien/ien151.txt, 

https://www.rfc-editor.org/rfc/rfc9293

TCP ja UDP pilt: https://medium.com/@emer.kurbegovic/a-simple-guide-to-tcp-and-udp-protocols-a0ea84b707ba

ELIZA: https://www.historyofinformation.com/detail.php?id=4137

 https://web.stanford.edu/class/linguist238/p36-weizenabaum.pdf

PARRY:  https://liacademy.co.uk/the-1972-parry-chatbot-an-entry-in-ai-and-mental-health/

http://logic.stanford.edu/complaw/readings/elizaandparry.pdf 

 

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Nädal 1. Noppeid IT ajaloost

Image
Mis tekitas tõelise revolutsiooni IT-maastikul Vaadates tagasi minevikku, on raske valida, mis tekitas tõelise revolutsiooni IT-maastikul. Paaritades see veel enda otsustusvõimetusega, siis ei ütlekski, et mingi üks asi põhjustas tõelise revolutsiooni. IT areng tundub justkui väikeste feature'ite lisamine järk-järgult. Osad feature'id olles mõjukamad, kui teised, kuid kõigel on oma koht ning vajadus. Kuid kui peaks ühe valima, siis minevikust võttes on see transistori leiutamine.   Nobeli preemia saanud Shockley, Bardeen ja Brattain leiutasid aastal 1947 Bell Laboratooriumis esimese transistori. Idee tuli Shockley'l eesmärgist elektronlampidele leida asendus. Siinkohal võiks öelda isegi, et elektronlamp oli suurema mõjuga, poleks elektronlampi, poleks transistorit.   Transistori leiutamine aga pani aluse elektroonika miniaturiseerimisele ning transistorite skaleerumine, mida kirjeldab Moore'i seadus, on võimaldanud arvutusvõimsuse eksponentsiaalset kasvu. Mis oli niivõr...
Read more

Nädal 4. Info- ja võrguühiskond

Kuivõrd suureks probleemiks on Eestis jälgimiskapitalism ja digiaedik? Seda käsitleda ainult Eesti kontekstis on jube keerukas. Suur osa meediatarbimisest ning internetiruumi kasutusest toimub rahvusvaheliste platvormide kaudu ning selle tõttu Eestis nähtav olukord on pigem osa laiemast lääne infoühiskonnast. Eestis on jälgimiskapitalismi mõju olemas, kuid võrreldes näiteks USA-ga on see mõnevõrra piiratum. Üheks näiteks tooks isikuandmete kaitse üldmääruse GDRP-i, mis seab rangemad nõuded andmete kogumisele ja nende töötlemisele. Teiseks tooks näiteks suhtlusrakendused, ning nende järelvalve regulatsioonid. Eestis taaskord on privaatsuse kaitse selles valdkonnas tugevam võrreldes USA-ga, kuid juba ka EU-s on arutelus nn ChatControl, mille eesmärk oleks tuvastada privaatsõnumitest ebaseaduslikku sisu. Eesti on siiski üks riike, kus väga suur osa inimese elust on digitaalselt salvestatud. Riiklikes registrites on olemas näiteks sissetulek, terviseandmed, elukoht ning teatud varad. Need ...
Read more

Nädal 3. Uus meedia...?

Traditsiooniline meedia kanal, mis kasutab uut meediat oskuslikult. Sai surfatud mõtetes ning üks parimaid näiteid, mis püsima jäi, on TV3 ning sama kontserni voogedastusplatvorm Go3. TV3 oleks ka korralik näide iseseisvalt, kuidas on võetud kasutusele uue meedia kanalid (veebileht, Facebook jms.), kus oma sisu edastavad ning võimaldavad voogedastust ning järelevaatamist. Mis on täiesti loogiline samm, et hoida traditsiooniline telekanal relevantne muutunud meediatarbimise harjumuste juures. Go3 kujutab sellest arengust aga järgmist sammu, kus tegu pole enam televisiooni internetiversiooniga, vaid edasi on liigutud reklaami- ja kanalikesksest meediamudelist, tellimus- ja platvormipõhise mudeli suunas. Go3 esindab teenust, kus kontroll liigub kanalilt kasutajale.   Traditsiooniline meedia kanal, mis paistab uues meedias märksa lahjem kui enda põhikanalis. Kuidagi ei saa üle ega ümber raadiokanalitest. Isegi kui on subjektiivseid erandeid nagu Sky Plus, kes teeb näideks meemi-fo...
Read more