Nädal 10. Võrkude rikkusː vabast tarkvarast vaba kultuurini

Tagasivaade Mogleni esseele Anarchism Triumphant

Eben Mogleni 1999. aasta artikkel Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright on tugevalt läbi mõeldud ja provokatiivse retoorikaga tekst, mis kritiseerib õiguslikke aspekte tehnoloogias.Tema põhiidee on, et vaba tarkvara tõus ei näita ainult GNU ja Linuxi edu, vaid viitab laiemalt sellele, et intellektuaalomandi süsteem sobitub digitaalses maailmas üha kehvemini.Selle keskmes on tema väide, et üha suurem osa kultuurist ja tehnoloogiast taandub tehniliselt samalaadseks informatsiooniks ehk bitijadadeks, mida õigussüsteem kohtleb eri juhtudel väga erinevalt. Kuna Moglen ehitab sellele võrdlusele märkimisväärse osa oma argumendist, isegi kui see on retooriline, peaks ikkagi täpsustama, et bitijada =/= intellektuaalomand.

Bitijada ei ole iseenesest see omand, mida kaitstakse või patenteeritakse, vaid pigem selle kandja või referentskuju, see on võrreldav salvestusmeediumiga. Heaks paralleeliks on ehk paber ja pliiats: bitijada oleks siin pigem grafiit paberil, mitte idee või teose sisu ise. Sama kehtib muusika kohta. CD-l olev bitijada on võrreldav nootidega, lihtsalt meediumid erinevad. Seega ei ole õiglane samastada bitijada ennast intellektuaalomandi objektiga.

See ei tähenda siiski, et Mogleni suurem tähelepanek oleks vale. Tal on õigus selles, et digitaliseerimine muudab vanad piirid hägusamaks ja toob intellektuaalomandi pinged palju selgemalt nähtavale. Samas ei loonud tarkvara täiesti uut omandiparadoksi, sest ka enne digiajastut sai patenteerida tootmisviise, protsesse ja tehnilisi meetodeid, mida ei ole kõige loomulikum kirjeldada lihtsalt bitijadadena. Pigem on tarkvara toonud esile probleeme, mis olid süsteemis juba varem olemas.

Üldjoontes läks Moglenil päris palju täppi. Kõige paremini tabas ta ära selle, et vaba tarkvara ei jää marginaalseks. Seda kinnitab hästi ka tänapäevane tehnoloogiamaailm: Android põhineb Linuxi kernelil, Linux on superandmetöötluses valdav ning avatud lähtekoodist on saanud paljude kriitiliste süsteemide alustala.

 

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Nädal 1. Noppeid IT ajaloost

Image
Mis tekitas tõelise revolutsiooni IT-maastikul Vaadates tagasi minevikku, on raske valida, mis tekitas tõelise revolutsiooni IT-maastikul. Paaritades see veel enda otsustusvõimetusega, siis ei ütlekski, et mingi üks asi põhjustas tõelise revolutsiooni. IT areng tundub justkui väikeste feature'ite lisamine järk-järgult. Osad feature'id olles mõjukamad, kui teised, kuid kõigel on oma koht ning vajadus. Kuid kui peaks ühe valima, siis minevikust võttes on see transistori leiutamine.   Nobeli preemia saanud Shockley, Bardeen ja Brattain leiutasid aastal 1947 Bell Laboratooriumis esimese transistori. Idee tuli Shockley'l eesmärgist elektronlampidele leida asendus. Siinkohal võiks öelda isegi, et elektronlamp oli suurema mõjuga, poleks elektronlampi, poleks transistorit.   Transistori leiutamine aga pani aluse elektroonika miniaturiseerimisele ning transistorite skaleerumine, mida kirjeldab Moore'i seadus, on võimaldanud arvutusvõimsuse eksponentsiaalset kasvu. Mis oli niivõr...
Read more

Nädal 4. Info- ja võrguühiskond

Kuivõrd suureks probleemiks on Eestis jälgimiskapitalism ja digiaedik? Seda käsitleda ainult Eesti kontekstis on jube keerukas. Suur osa meediatarbimisest ning internetiruumi kasutusest toimub rahvusvaheliste platvormide kaudu ning selle tõttu Eestis nähtav olukord on pigem osa laiemast lääne infoühiskonnast. Eestis on jälgimiskapitalismi mõju olemas, kuid võrreldes näiteks USA-ga on see mõnevõrra piiratum. Üheks näiteks tooks isikuandmete kaitse üldmääruse GDRP-i, mis seab rangemad nõuded andmete kogumisele ja nende töötlemisele. Teiseks tooks näiteks suhtlusrakendused, ning nende järelvalve regulatsioonid. Eestis taaskord on privaatsuse kaitse selles valdkonnas tugevam võrreldes USA-ga, kuid juba ka EU-s on arutelus nn ChatControl, mille eesmärk oleks tuvastada privaatsõnumitest ebaseaduslikku sisu. Eesti on siiski üks riike, kus väga suur osa inimese elust on digitaalselt salvestatud. Riiklikes registrites on olemas näiteks sissetulek, terviseandmed, elukoht ning teatud varad. Need ...
Read more

Nädal 11. Arendus- ja ärimudelid

Üllatavalt keeruliseks osutus just sobiva projekti valimine, mille põhjal arendus- ja ärimudelit analüüsida. Kinnise lähtekoodiga projektide puhul jääb arendusmudel väljast vaadates sageli üsna häguseks, sest näha on valmis toode, aga mitte see, kuidas arendus tegelikult toimub. Ärimudelit on seevastu lihtsam välja lugeda, kuna selle reedavad üsna hästi toode ise, selle kättesaadavus ja tasuliste teenuste olemasolu. Pika tuhnimise järel ning näppu kellal hoides võtsin ette soovitatud Ubuntu.  Ubuntu arendusmudel Ubuntu arendusmudelis on selgelt bazaar-mudelile omaseid jooni. Projekti arendus toimub avatud keskkonnas, panustajaskond on lai ning arendusse saavad panustada erinevad inimesed eri rollides. See väljendub avalikes aruteludes, kogukondlikus testimises ja selles, et projekti arengusse ei panusta ainult üks kindel suletud meeskond. Nii kujuneb Ubuntu areng suurema kogukonna osalusel, mis on "turutüüpi" vaba tarkvara projektidele iseloomulik. Samas ei ole Ubuntu arendu...
Read more