Nädal 13. Teistmoodi IT

Mina kui otsustaja rollis

Alustaks sellega, et siin tulevad tugevalt mängu inimese maailmavaated poliitikas ja majanduses. Vahet ei ole, kas peaksid kujutama end IT-tugilahenduste otsustaja rollis või ei. Paratamatult keegi, kes on tugevalt kapitalistlikult mõtestatud pooldab väiksemat toetust ja vice versa.

Rahastus

Ma olen ise tugevalt mõtestatud kui võrdsed võimalused ja ainult väike erinevus tulemustes. Siiski raha pole lõpmatult ning ka siin tuleks luua mingi standardiseering - mis omakorda ehk hõlpsustaks teatud seadete soetamist optimaalsemate hindadega.

Kuna ma olen antud valdkonnas täielik võhik, siis lähtun siiani mõtestatust. Liigitus jäeks ilmselt samaks mis ka õppematerjalis: nägemispuue ning liikumispuue.

Mis selle standardiseeringu mõte oleks kasutus võimalus kõigile vajaminejatele tagada, see kui mugav või sujuv selle kasutus on, jääb aga ilmselt teisejärguliseks võrdsustades tavakasutajate erinevat kasutuskiiruse erinevusega seda. Vaegnägelikkusega on see ilmselt lihtsamini saavutatav, kui liikumisraskusega, kus lähenemisi peab olema ilmselt etappiti.

Erinevate muude rahastus probleemidele on väga keeruline mingit pilti luua, sest antud olukorras oleks vaja edasist analüüsi ning see tundub pigem nagu male mängu kõikide käikude ettemõtlemine juba.

Kas tehnoloogiline lahendus või abivahend?

Üldiselt näen, et seda peaks käsitlema ikka kui abivahendit, mõttega, et sellised seadmed ei tohiks olla kallimad kasutajale vajaduse nõudest (siit ei pea isegi IT alaste vahenditega piirduma). Ehk mingi toetus võiks neil taga olla ning klassifitseerimise tagajärjel oleks ilmselt selgem, kui need oleks pigem abivahendid.

Küll aga kui käsitleda seda kui tehnoloogilist lahendust ning siin oleks antud piirangud kohe esialgselt sisse kootud siis TA käigus võib leiduda üldisem lahendus, mis rahuldaks suuremal määral nõudeid. See võib omakorda kättesaadavust parandada.

Mis ministeerium võiks olla eestvedaja? 

Selle teema eestvedaja võiks ikka olla sotsiaalministeerium. Samas ei tohiks see jääda ainult ühe ministeeriumi kitsaks teemaks. Kuna lahendused on tehnoloogilised ja puudutavad tööelu, haridust ning avalikke digiteenuseid, peaksid kaasatud olema ka majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning haridus- ja teadusministeerium.