Nädal 14. Andmeturveː tehnoloogia, koolitus ja reeglid

Kui vaadata mahult ning meedia kajastuselt, siis ütleks, et petturid on selgelt tõusvas trendis ning toimetavad väga "edukalt". Pidevalt käib pilk üle, kuidas mitmed miljonid sai pettetud rahvalt ning raha on teadmata kadunud.

RIA andmete järgi kaotasid Eesti inimesed aastal 2025, 29 miljonit eurot pettustele, mis on kolm korda rohkem kui mullu. Kombineerides erinevaid võtteid, on petturid suutnud kuue kuu jooksul ühelt inimeselt välja petta kuni 500 000 eurot.

Kuid üldiselt, suuremate pettuste korral on pettuse toimepanekul juba ohvri kohta vajalikud andmed olemas ning sinnani jõudmiseks on üheks suurimaks turvariskiks õngitsemine.

Õngitsemine

Pettur viskab konksu välja, külm e-mail või sõnum näiteks ja loodab, et keegi haakub. Alati ei jää ohver kohe lõplikult konksu otsa, vahel ta ainult vajutab lingile, külastab lehte, nõustub millegagi või annab väikese infokillu. Ka selline osaline haakumine võib olla petturile kasulik, selle põhjal saab ohvri profiili täiendada ja hiljem uuesti proovida. Kindlasti langeb ka varasemal staadiumis juba keegi kriitilisemalt ohvriks, kuid enamjaolt on priskemate kalade püük mingil määralgi profileerimisega seotud.

Ettevõtete puhul võib olla õngitsemine isegi ohtlikum, sest ühe töötaja väike eksimus võib anda petturile ligipääsu suuremale sihtmärgile. Näiteks võib töömeili parooli või mõne väikese infokillu kättesaamine viia võltsarvete, kliendiandmete lekkimise või järgmiste sihitud rünnakuteni.

Tehnoloogia

Tehnoloogia peaks olema õngitsemise vastu võimalikult lollikindel. Eesmärk ei ole loota, et kasutaja teeb alati õige otsuse, vaid ehitada süsteem nii, et tal oleks võimalikult vähe võimalusi valesti teha. Näiteks ei peaks olulisi linke, dokumente ega kinnitusi saatma tavalise e-kirja või sõnumi kaudu, vaid need peaksid asuma ainult kindlas "ametlikus" keskkonnas. Kui kasutaja ei pea kunagi otsustama, kas e-kirjas olev link on päris või võlts, on petturil palju vähem mänguruumi.

Koolitus

Koolitus peaks olema lihtne ja konkreetne, kasutaja peab teadma, et olulisi toiminguid tehakse ainult kindlas süsteemis, mitte e-kirja, SMS-i või suvalise lingi kaudu. Koolituse eesmärk ei ole teha igast kasutajast küberturbeeksperti, vaid anda talle paar selget põhimõtet, mida järgida.

Reeglid 

Hea rusikareegel on käituda oma e-kredentsiaalidega nagu suure summa rahaga: enne kui sisestad parooli, PIN-koodi või kinnitad tegevuse, mõtle, kas usaldaksid teist poolt seda raha enda käes hoidma.

See viimane punkt ongi ehk kõige olulisem. Kui inimene annab oma e-kredentsiaalid valesse kohta või kinnitab tegevuse ilma mõtlemata, siis ei pruugi tehnoloogiast enam palju kasu olla. Sellisel juhul jääbki mulje, et pettuste puhul on suurim turvarisk tihti inimene ise.

Allikad:

Pettustelaviin kahju 29 miljonit: https://www.ria.ee/pettustelaviini-kahju-29-miljonit