Nädal 16. Eetika ja IT

Kuidas saab tehnoloogia omada üldse sellist omadust: olla eetiline või mitte. Selle kasutaja moraalid mõjutavad selle tehnoloogia imagot. Samas kui tehnoloogia imago on selgelt ühepoolne, kas see mõjutab kasutajat? Tehnoloogia oli kellegi poolt mõeldud, kindlasti taandub tehnoloogia moraalikompass tagasi isikule, kes selle lõi ju? Samas selle isiku õigekspidamised võivad olla varjatud ning näiteks ebaeetilise tehnoloogia loomisel soovis ta tegelikult midagi head.

See mõte läks mul lendlema peas ning ma ei leidnud endale pesa kus maanduda, küll aga olen mingil määral hetkel kallutatud.

Kas tehnoloogia saab olla iseenesest eetiline või ebaeetiline?

Kui nüüd mõelda, mis siis kui tehnoloogia saakski omada sellist omadust, siis peaks vaatama selle tehnoloogia peamist suunda. Näiteks ründedrooni puhul on juba selle loomise hetkel sisse kirjutatud väga kindel eesmärk: leida sihtmärk ja seda rünnata. Selle puhul on raske öelda, et tehnoloogia on täiesti neutraalne, sest selle tavaline ja oodatud kasutus liigub vägivalla suunas. 

Selle vastandiks võiks tuua näiteks defibrillaatori. Aga selle peamine eesmärk on elu säilitamine, mitte elu lõpetamine. Kui ründedrooni imago on seotud hävitamisega, siis defibrillaatori imago on seotud päästmisega. Sellisel juhul tekib tunne, et tehnoloogial saabki olla mingi moraalne suund, isegi kui tehnoloogia ise ei mõtle ega otsusta. 

Lihtsamalt võib seda vaadata mõõga ja kilbi näitel. Mõõk tundub esmapilgul ründav ning kilp kaitsev. Üks oleks justkui ebaeetilisema ja teine eetilisema suunaga tehnoloogia. Samas füüsilise ründaja vastu võib inimesel vaja minna mõlemat. Mõõka saab kasutada kaitseks ning kilpi saab kasutada ka rünnaku toetamiseks. Seega tehnoloogia algne imago või eesmärk ei anna veel lõplikku vastust, kas see on eetiline või ebaeetiline. See pigem näitab, et tehnoloogial tundub olevat mingi moraalne kallak, aga selle tegelik asetus mõõdupuul sõltub ikkagi kasutajast.

Lisamõttena, võib-olla veidi teemast mööda, aga siiski IT-ruumis eetikat puudutades, tekkis mul paralleel ettevaatust.ee näitega.

Ettevaatust.ee puhul saaks vaadelda, kas veebileht kui tehnoloogia on eetiline või ebaeetiline. Esmapilgul võib selle imago olla kaitsev: inimesed saavad infot ja saavad olla ettevaatlikumad. Selles mõttes toimib see justkui kilbina.

Samas on see selgelt avaliku häbimärgistamise vahend. Kui inimene on oma karistuse ära kandnud ja peaks ühiskonda tagasi liikuma, siis pidev avalik märgistamine võib tema tagasitulekut hoopis takistada. Kui inimene surutakse nurka, võetakse temalt elulootus ja võimalus uuesti alustada, võib see tekitada vastupidise mõju: rehabilitatsiooni asemel toimub regressioon.

Seega tekib küsimus, kas kaitsmiseks loodud tehnoloogia võib hakata hoopis eskaleerumist tootma. Kui EU õiguspoliitika suund on pigem kurjategijate rehabiliteerimine ja täisväärtuslikuks liikmeks taastamine, siis selline lahendus võib liikuda sellele vastupidises suunas. See ei tähendaks, et ühiskonnal ei peaks olema õigust end kaitsta, vaid, kas valitud tehnoloogiline lahendus teeb ühiskonda päriselt turvalisemaks või eskaleerides toob esile vanad mustrid ning korduvad teod.

Allikad:

Ettevaatust.ee: https://ettevaatust.ee/