Vabablogi #3 Apollo arvutid kosmoses

Apollo arvutid kosmoses

Eelmises blogis jäi õhku mõte, et vahel võib arvutis üks bitt muutuda viisil, mida on hiljem väga raske korrata või tõestada. Maa peal on see haruldane müsteerium. Kosmoses pole aga atmosfääri kaitset ning seetõttu tuleb arvestada ka kosmiliste kiirtega. Apollo puhul tuli sellise võimalusega arvestada juba arvutite loomisel. Kosmoselaevas ja raketis ei saanud eeldada, et arvuti töötab ainult ideaalsetes tingimustes.

Apollo Kuu missiooni võib lihtsustatult vaadata nelja arvuti kaudu. Saturn V raketti juhtis LVDC (Launch Vehicle Digital Computer), kapslis oli oma AGC (Apollo Guidance Computer), mis aitas käsu- ja teenindusmoodulit juhtida. Kuumoodulis oli teine AGC, mis tegeles laskumise, maandumise ja hilisema tõusuga, lisaks oli kuumoodulis veel AGS (Abort Guidance System), varusüsteem juhuks, kui põhiline juhtimissüsteem veab alt. 

Need arvutid täitsid kõik oma rolli ning töökindlus oli lahendatud erinevalt. LVDC-s kasutati kolmekordset üleliigsust, kus sama töö jooksis mitmes paralleelses kanalis ning õigeks loeti see tulemus, milleni jõudis enamus. Kapslis ja kuumoodulis oli olukord teine, seal muutus kaal ja ruumikasutus palju olulisemaks.

Tarkvara, mis oli mällu kootud

AGC mälu ei kirjeldatud baitides, vaid sõnades. Sõna tähendas ühte kindla pikkusega mälutükki, millega arvuti korraga töötas. AGC puhul oli üks sõna 15-bitine ning sellele lisandus üks pariteedibitt, mille abil sai kontrollida, kas mälus olev väärtus näib rikutud.

Apollo juhtarvutil oli selliseid sõnu 2048 muutmälus ja 36 864 püsimälus. Tänapäeva mõistes kõlab see peaaegu absurdselt väikese masinana. 

Üks AGC kõige huvitavamaid osi oli "core rope memory". AGC ei olnud general-purpose arvuti, vaid konkreetseks ülesandeks loodud juhtarvuti. Selle tarkvara ei pidanud olema mugavalt muudetav, vaid võimalikult töökindel. 

"Core rope memory" oli sisuliselt ROM, kus programm oli füüsiliselt mällu "kootud". Lihtsustatult: juhtmed viidi magnetiliste südamike seest läbi või nende ümbert mööda, mis määras, kas vastav bitt loeti üheks või nulliks. 

Päris muljetavaldav on mõelda, et see kõik tehti 1960ndatel. Inimesed kudusid tarkvara füüsiliselt mällu, lendasid sellega Kuule ja said tagasi. Tänapäeval oleme muidugi edasi arenenud: nüüd ei tööta meil vahel Outlook.

 

Allikad:

Kompilatsioon arvutite dokumentatsioonidest, mis lendasid Apollol: https://www.ibiblio.org/apollo/#gsc.tab=0

Software woven into wire: https://www.righto.com/2019/07/software-woven-into-wire-core-rope-and.html

 Pilt #1: https://en.wikipedia.org/wiki/Apollo_Guidance_Computer

 Pilt #2: https://www.righto.com/2019/07/software-woven-into-wire-core-rope-and.html

</