Vabablogi #4 IT-ni jõudmine, õppimine ja AI roll
Kuidas mina IT peale jõudsin
Olen alati huvitatud olnud arvutitest ning kõige minimaalsemal määral kokku puutunud programmeerimisega keskkoolis (sõber osales mingis mängu tegemise konkursil). Tööalaselt oli mul rohkem kokkupuudet riistvaraga ning igasuguste softi troubleshootimistega.
Ühel hetkel avastasin mängu Turing Complete(loogikapusle, kus ehitad arvutit nullist). Sealt avastasin, et programmeerimise juures huvitab mind tegelikult sama asi: probleemide lahendamine. Mulle meeldis mõelda, miks miski töötab, miks miski ei tööta ja kuidas süsteem väiksematest osadest kokku pannakse.
Samal aegselt olin teadmatuses, mis eriala valida karjääriks. Minu jaoks sai peamiseks otsustavaks faktoriks see, et eriala oleks piisavalt lai ja huvitav ning millega igav ei hakkaks, eesmärgil, et oleksin järjepidev.
Alustasin oma teekonda Helsinki ülikooli Java MOOC kursusega ning vaatasin kõrvale YouTube'is Bro Code õpetusvideosi. Aja jooksul õppisin juurde ka teisi keeli ja üldisemaid IT-alaseid teadmisi ning lõpuks jõudsin TalTechi.
Õppimine iseseisvalt ja õppimine koolis
Praktilisemate ainete puhul on iseseisval õppimisel ja koolis õppimisel minu jaoks palju ühist. Kui aega on piisavalt, siis mõlemal juhul hakkan teemat ise edasi uurima. Kõige paremini sobib mulle õppimine läbi katsetamise: proovin midagi tööle saada, vaatan, mis läheb valesti, otsin põhjuse üles ja parandan.
Kooli ja iseseisva õppimise peamine erinevus on struktuur. Kool annab teemad ette kindlas järjekorras ja sunnib kokku puutuma ka asjadega, mida ise võib-olla kohe õppima ei hakkaks. Iseseisvalt õppides on rohkem vabadust minna süvitsi just sinna, mis parasjagu huvi pakub.
Samas jääb koolis mõni teema paratamatult esialgu pinnapealseks. See ei tähenda, et sellest pole kasu. Pigem tekib alguses üldine raamistik ning hiljem, kui teadmisi on rohkem, muutuvad ka varasemad teemad selgemaks. See on natuke nagu raamatu teist korda lugemine - esimesel korral saad sündmustest aru, aga teisel korral märkad seoseid, mis varem jäid peitu.
Minu jaoks on parim kombinatsioon see, kui kool annab baasi ja suuna, aga iseseisev katsetamine muudab selle teadmise päriselt arusaadavaks.
AI roll õppimises
Tänapäeval on õppimise juurde lisandunud ka tehisintellekt. Näen AI-d kasuliku tööriistana, sellise "advanced" Google'i võtmes, mitte vastuste pagasit või automaatset lahendajat. Ning mitte selleks, et ta mõtlemise mu eest ära teeks.
Õppimise eesmärk ei peaks olema lihtsalt aine läbimine, diplomi saamine või ülesande kuidagi valmis tegemine. Eesmärk peaks olema oma oskuste ja arusaamiste arendamine. Kui AI lahendab ülesande sinu eest ära, siis võib tulemus küll olemas olla, aga sinu enda kompetents ei kasva.
Hiljem, kui baas on olemas, saab AI-d kasutada palju vabamalt ja praktilisemalt. Siis ei ole olukord enam see, et kogu kompetents toetub AI-le. Pigem on sul olemas enda teadmised ja oskused, millele AI lisab kiirust, ideid või mugavust. Minu arvates on see suur vahe: kas AI asendab õppimist või võimendab juba olemasolevat kompetentsi.
Comments
Post a Comment